27. september 2016

Pilt lauaplaadile

Olen juba pikemat aega mõlgutanud mõtteid kulunud mööbli värskendamisest maalingute abil. Öeldakse, et unista suurelt ja sulle antakse. Nii juhtus ka minuga. Enne, kui jõudsin ette võtta oma suvila mööbli värskenduskuuri, sain maalingu tellimuse ühele väga huvitavale  lauale. Tegemist oli puidust jalal seisva väikese ümara lauaga. Klient oli eelnevalt puhastanud laua vanadest värvikihtidest ning värskendanud siis seda valge kriidivärviga. Minu ülessandeks oli maalida lauaplaadile roosid ning anda lauajlale kasepuidu välimus. 



Rooside maalimine läks mul lihtsalt, kuna olin sellega ka varem kokku puutunud. Keerulisemaks osutus minu jaoks lauajala maaling. Üldse imestasin algul, et oleks siis võinud lauajala kohe kasepuidust valmistada, milleks maalida, kuid hiljem selgus, et laud oligi algselt kasepuidust jalaga ning roosimaalinguga. Inimene, kes lauaplaadile pildi tellis,  soovis teha oma tädile kingitust ning taastada laud sarnaselt sellele milline see varem oli. Üldse oli laual ka minu jaoks põnev ajalugu, millest oleksin   soovinud rohkem teada saada.  Lõpp kokkuvõttes jäin aga oma tööga suures osas rahule ning loodan et laud meeldis ka maalingu tellijale ning õigele omanikule.



Lisan siia siis ka väikese video, mis sai facebooki abiga valmis tehtud  :)

                                                       
    
                                                                                           


6. september 2016

Mala punumise töötuba

Augustikuus sattusin korraldama ühte toredat töötuba. Punusime poolvääriskividest kauneid keesid. Kokku oli meid kuus naist pluss 2 koera. Esialgselt oli planeeritud meisterdamisele pühenduda vaid paar tundi, kuid kas oli siis tegemist mõnusa seltskonnaga või energiat täis poolvääriskividega, igatahes viimased meisterdajad asusid koduteele alles hilistel õhtutundidel. Pusimist jätkus kõigil ning lõpptulemusena valmis kuus imeilusat malat, mis igaüks oli täpselt oma omaniku nägu.

Mis asi see mala siis on ?

Mala ehk palvehelmeid on tuhandeid aastaid kasutatud abivahendina palvete lugemisel, loitsimisel ja meditatsioonides.
Mala, kui väekas kee, on suurepärane abiline, kui soovid ennast tundma õppida, tuua ellu harmooniat ja rahu, olla hetkes, luua selgust, armastust, ilu, küllust või just seda, mida sina hetkel vajad.
Mala koosneb 18, 27, 54 või 108 põhielemendist, ühest suuremast helmest, mis sümboliseerib kõrgemat väge (guru, jumal, õpetaja) ja narmastikututist, mis kujutab tuhandeõielist lootost – puhtuse, tarkuse, arengu sümbolit.

Sisetundega valitud helmestest valmivad väekad keed.

Pärlipesa :)

Pireti tiigrisilmast ripatsiga mala. Tiigrisilm, tsitriin, punane jaspis, hallikas ahaat

Janne sinisest ahaadist ripatsiga mala. Ametüst, helesinine pitsahaat,amasoniit, akvamariin, kuukivi. Foto by Janne Jüsmä

Kristina sinise tuti ja kuldse guru helmega mala. Sodaliit, lasuriit.




5. september 2016

Poolvääriskivide hullus

Mõnikord tunnen end just nagu  Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit. Peas on tohutul hulgal mõtteid, mis kõik tahaksid teostamist. Praeguseks olen tikkimistööd mingiks ajaks enda jaoks kõrvale lükanud, kuna hoopis teised asjad on mind enam paeluma hakanud. Nagu vist suurem osa Eesti naistestki olen ka mina praegu poolvääriskivi usku pööranud. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis ei ole see "kivide" armastus siiski minu jaoks päris uus hobi, sest olen alateadlikult aastaid tassinud koju nii rannast, kui ka erinevatelt soojamaareisidelt kottide viisi erinevaid kive. Ma ei tea millest mul see kirg on tulnud. Mõned kivid lihtsalt kõnetavad mind ning nii ma võtangi nad endaga kaasa ning asetan nad siis hiljem kas siis riiulisse või peenrasse. Isegi sisekujunduses peab mul olema naturaalne kivi, rääkimata aiateedest, kus paekivi tükkidest piiluvad välja iidsed fosiilid. Nüüd ma siis meisterdangi poolvääriskividest käevõrusid ning punun kaela riputamiseks malasid.


Kuukivi, roosa kvarts, opaal, mäekristall. Kingituseks ühele armsale inimesele.