Kevadiselt heledad mantlid

Millest ära tunda, et nüüd lõpuks on kevad  Eestimaale jõudnud ? Kas sellest, et suvilaomanikest sõprade aknalaudadel ootavad peatset kasvuhoonesse istutamist esimesed tomatitaimed ? Või hoopis sellest, et tänavatele on ilmunud  arvukalt rändlinnuparvede sarnaseid mootorratturite gruppe?

Eks neid kevadmärke on tegelikult üksjagu. Midagi igale ühele meist...

Üks päris kindel märk on aga see, et naiste riided muutuvad
 järjest lühemaks ning ka värvigamma pole enam nii sünge ja tume. Sellekevadised "Liss" i mantlid on just sellised- helgelt heledad ja parasjagu nii lühikesed, et lasevad naiste põlvedel seksikalt välkuda.

Modelliga foto: Meelis Kivirand 

Sain ülessandeks mõelda välja ühele mantlile kaks erinevat tikandit. Üks värviline, teine ühte tooni niidiga tikitud. Heleda mantli peale mustri joonistamisega nägin üksjagu vaeva. Esiteks sellepärast, et kangas oli faktuurne ning teiseks sellepärast, et värviline rätsepakriit, mida ma kasutasin, ei tahtnud hiljem kuidagi kanga pealt maha tulla.

Ka värvilise tikandiga läks pisut kiireks, lühike tähtaeg kiirustas tagnt ning nii jäigi see kaunis lilltikand pisut lahjemaks, kui ma oleksin soovinud.

Modelliga foto : Meelis Kivirand

Kliendid

Tikkimistööde kliendid on minu jaoks üldjuhul anonüümsed.  Ma ei ole nendega kunagi isiklikult kokkupuutunud . Ma ei tea nende pikkust, vanust , silmade värvi  ega hääletooni. Enamus tikkimistöid teen ma tellimustööna " Lissile ". "Liss"suhtleb klientidega ning edastab siis minule nende soovid. Sellepärast on tõeline rõõm vahel harva näha oma enda tikitud riideid uute õnnelike omanike seljas. Ja kui neid rõiva kandjaid satub siis korraga olema veel kaks, tunnen ka mina kahekordset äratundmisrõõmu.
Olgu teil ilusatel inimestel, kes te minu tikanditega rõivaid kannate, alati kevad südames !

Pilt on võetud "Liss " facebooki leheküljelt . Aitäh kaunid kliendid !

Mopsi muffinid

Seekordne postitus tuleb mul hoopis teisest vallast, nimelt toidutegemisest. Ma pole kunagi pidanud ennast eriti andekaks toiduvalmistajaks . Pigem saab minu suhet toiduga panna järgmisesse lausesse:

"No mida ma siis täna õhtuks perele jälle valmistan?" Ikka kipub pähe mõte, et saaks kuidagi hästi lihtsalt hakkama, et ei peaks palju mässama....

Vahel harva aga tuleb mul Pegasus peale ning siis lähenen ma toiduvalmistamisele hoopis loomingulisemast küljest... Siis muutuvad toidu erinevad koostisosad minu kätes " värvideks " ning salatikauss mängib selles teoses " molberti" osa.
Need muffinid on siis kombinatsioon minu laiskusest ja kunstnikumeelest. Kasutasin " Vilma" muffinipulbrit ( antud juhul šokolaadimaitseline) , sügavkülmutatud vaarikaid hapukama maitse andmiseks ning martsipani.

Samal ajal kui muffinid ahjus küpseid, meisterdasin mina mopsi nägusid. Miks just mopsid , võib mõni teist  küsida !? Aga sellepärast, et minu sõbranna on mopsi kasvataja ja just temale ma neid muffineid küpsetasingi.
Esialgu arvasin, et koogikeste katteks mopsikute meisterdamine on päris vaevaline töö ning mul saab üsna kiiresti villand sellest martsipaniga mökerdamisest. Aga oh imet, ma lausa nautisin nende kutsikate näokeste meisterdamist! Hiljem küll selgus, et ma oleksin pidanud koerte näod kohe valmis muffinite peale tegema, sest muffinid on pealt kumerad ning nii mõnigi detail paindus kumeruse all pärast paigast ära. Aga see pisiasi ei mõjutanud tegelikult kuigi palju koogikeste lõplikku välimust. Need said ikkagi imearmsad! Kahju ainult, et minu tehtud muffineid  keegi süüa ei raatsinud, sest missugune koeraarmastaja tahaks kutsikatel pea otsast ära hammustada !

Pruunides, beezides toonides tikand sirgelõikelisele mantlile

Pruunides, beezides toonides tikand valmis mul juba mõni aeg tagasi. Tegelikult olen ma antud mustrit teinud lausa kahele mantlile. Ahelpistes jääb tikand eriti kaunis, kui seda teha  lõngaga, milles on värviüleminekud.
Varasematest postitustest võib leida pisut teistes toonides sarnase mulineega tikitud töid.

Tikand on omalooming, joonistatud vaba käega otse kangale.