Kass

Meie Kiisu

Minu tütrel on 10 aastane kiisu. Ta on veider kass selle poolest, et kolmveerand oma elust oli väike hiirepüüdja hirmus arglik, kuid nüüd, vanaduses, on ta otsustanud teha oma elus kannapöörde ning võtta elult mis võtta annab. Huvitav,  kas kassidel on ka keskeakriis nagu inimestelgi?
Tavaliselt kui tütar kodus on, jookseb kass tema järel nagu väike laps ( ma pole siiamaani veel aru saanud, kas kiisu peab Katit oma emaks või siis hoopis lapseks, kelle järel peab valvama). Igatahes pahandab meie kass hirmsat moodi, kui Kati peale mitmepäevast eemalviibimist taas koju tuleb.
Praegu on Kati taas  reisil ning kass on otsustanud, et mina olen kõige lähedasem aseaine tema perenaisele. Muidu see mind eriti ei häirigi aga kassiga koos korralikult ühes voodis magada on küll võimatu. Ma ei saa aru, miks peab ta just minu padja peale end kerra tõmbama? Ja nagu sellest veel vähe oleks, pistab ta iga paari tunni tagant oma vurrud mulle ninna ning ütleb " mjau" , justkui kontrollides, kas ma ikka hingan ! Nii ma siis magasingi täna paari tunni kaupa kass nina all kontrollimas minu elumärke. Lõpuks tõmbasin teki üle pea sest kiisukese kõditavad vuntsid minu ninaaugus ajasid mind tõeliselt närvi. Õnneks tuleb tüdruk juba homme koju , nii et saan teatepulga taas üle anda.

See kollaaz läheb kingituseks mehele, kes elab mere ääres ning peab lugu loodusest. Pilt valmis ühe päevaga, sest leidsin kõik vaja minevad materjalid suurema vaevata ning valmistamisega oli  ka kiire. Kui oleks rohkem aega olnud, oleksin ehk mõne asja kallal veel nokitsenud.